Suusatamine pärineb juba ajast, mil koopamaalingud olid inimeste pildijäädvustus ajalukku. Tänaseks päevaks on suusatamisest välja kujunenud spordiala, mis on taliolümpia populaarseim. Mis on aga vaja selleks, et harrastada seda populaarset ala. Kahjuks suuskade olemasolust ainuüksi ei piisa ning, kui tubli harrastaja soovib aktiivset suusatamist tõesti nautida, on vajalik õige varustuse olemasolu.
Nagu me teame ja ka näinud oleme, siis suusatamise varustusse kuuluvad nii suusad, suusakepid, suusasaapad kui ka suusaklambrid. Ei tasu unustada ka õiget riietumist! Aga sellest juba hilisemas blogipostituses ;)
Uisustiili suusatamine on väga sarnane jääl uisutamisele. Uisutades asetatakse suusad “V”asendis diagonaalselt üle raja. Suuskade põhi on sile (libe), st et ei ole vaja pidamismääret. Kuna enamus aega liueldakse, on uisutehnika kiirem kui klassikaline tehnika. Samas nõuab see suusatajalt paremat füüsilist ettevalmistust, tasakaalu ja kulub rohkem energiat. Uisustiili kasutada on parim hästi ettevalmistatud ja kõva põhjaga rajal.
Klassikalist sõidustiili saab sõita ettevalmistatud suusajäljega rajal või väljaspool rada maastikul. Klassikalise tehnika juures jäävad suusad paralleelseks ja osutavad sõidu suuna poole. Edasiliikumine toimub põhimõttel, et jalatõukel suusa keskosa puudutab lund ja pidamismääre aitab tõukel edasi liikuda.
On olemas ka nn "universaalsuuski" millega poentsiaalselt saaks ka mõlemat tehnikat sõita, kuid kui tegu on täiskasvanud inimesega, siis oleks sobilik ikkagi valida meelepärase tehnika järgi suusapaar. Nagu öeldakse, et pole ühte, ega ka teist, seega nauding jääb pisut poolikuks.
Küsi endalt, kuhu sa soovid jõuda ja kui kiiresti.
Igal suuremal suusatootjal on olemas oma valik igale maitsele suuski. Kui võrrelda 200 eurost ja 600 eurost suuska, siis sõita saab ju mõlemaga, aga siinkohal tulevad arvesse nii suusa kaal, põhja konstruktsioon kui ka suusa töötlemisel kastutatud materjale, mis määravad suusa libisemise- ja manööverdamisvõime. Need on põhilised tegurid, miks üks suusapaar maksab 200€ ja teine 600€. Kui on plaan minna mõnele rahvaspordisündmusele ja lisaks tundidele lugeda ka minuteid, siis võiks valida suusa, mis kuulub kõrgemasse hinnaklassi, näiteks Fischeri Speedmax, Madshuse Redline või Salomoni S-Lab. Kui suuskade osas nii nõudlik ei ole, piisaks ka mõnest lihtsamast mudelist.
Teine väga oluline tegur on suusataja kaal. Suusatootjad märgivad suuskadele kaaluvahemikke erinevalt, kuid poodi minnes tuleks alati teada oma kaalu, et sulle parim võimalik variant leitaks. Kui teie suusad on liiga jäigad, siis kõval lumel on suusad ebastabiilsed ja pehmel rajal (lumel) on aeglased. Kui teie suusad on liiga pehme paindega, siis suusa keskosa puutub vastu maad ja pidurdab hoogu (takistab libisemist).
Kõige olulisem on ka siinkohal teada oma kaalu, et paika panna pidamisala. Pidamisala üldjuhul mõõdetakse poes suuska valides, kuid klient võiks teada, et suusa pidamisala ei tohiks minna üle kanna tahapoole ning pidamisala pikkus võiks 40-60cm vahel. Vastasel juhul siis, kas liiga pika pidamisala puhul "poob" suusa kinni, ehk pidamine takistab libisemist või liiga lühikese pidamisala puhul ei saa üldse suuska pidama.
Suusastiilid
Maailmas sõidetakse kahte erinevat suusastiili. Selleks on vaba- ja klassikatehnika. Kui on soov soetada endale esimene suusavarustus, tuleks selgeks mõelda, millist tehnikat soovite sõita.Uisustiili suusatamine on väga sarnane jääl uisutamisele. Uisutades asetatakse suusad “V”asendis diagonaalselt üle raja. Suuskade põhi on sile (libe), st et ei ole vaja pidamismääret. Kuna enamus aega liueldakse, on uisutehnika kiirem kui klassikaline tehnika. Samas nõuab see suusatajalt paremat füüsilist ettevalmistust, tasakaalu ja kulub rohkem energiat. Uisustiili kasutada on parim hästi ettevalmistatud ja kõva põhjaga rajal.
.jpg)
Klassikalist sõidustiili saab sõita ettevalmistatud suusajäljega rajal või väljaspool rada maastikul. Klassikalise tehnika juures jäävad suusad paralleelseks ja osutavad sõidu suuna poole. Edasiliikumine toimub põhimõttel, et jalatõukel suusa keskosa puudutab lund ja pidamismääre aitab tõukel edasi liikuda.
On olemas ka nn "universaalsuuski" millega poentsiaalselt saaks ka mõlemat tehnikat sõita, kuid kui tegu on täiskasvanud inimesega, siis oleks sobilik ikkagi valida meelepärase tehnika järgi suusapaar. Nagu öeldakse, et pole ühte, ega ka teist, seega nauding jääb pisut poolikuks.
Mida tasub teada enne suusavarustuse soetamist?
Enne kui sead sammud poe suunas, tasuks selgeks mõelda, milline suusataja ma olen?Küsi endalt, kuhu sa soovid jõuda ja kui kiiresti.
Igal suuremal suusatootjal on olemas oma valik igale maitsele suuski. Kui võrrelda 200 eurost ja 600 eurost suuska, siis sõita saab ju mõlemaga, aga siinkohal tulevad arvesse nii suusa kaal, põhja konstruktsioon kui ka suusa töötlemisel kastutatud materjale, mis määravad suusa libisemise- ja manööverdamisvõime. Need on põhilised tegurid, miks üks suusapaar maksab 200€ ja teine 600€. Kui on plaan minna mõnele rahvaspordisündmusele ja lisaks tundidele lugeda ka minuteid, siis võiks valida suusa, mis kuulub kõrgemasse hinnaklassi, näiteks Fischeri Speedmax, Madshuse Redline või Salomoni S-Lab. Kui suuskade osas nii nõudlik ei ole, piisaks ka mõnest lihtsamast mudelist.
Kuidas valida õiget uisusuuska?
Õige uisusuusk täiskasvanud inimese puhul peaks olema inimesest 5-15cm pikem, kuid arusaadav, et 200cm inimesel ei ole võimalik endale sellises pikkuses suuska leida. Siis tuleb võtta maksimaalselt pikk suusk, mis jääb 190 ja 195cm vahele.
Teine väga oluline tegur on suusataja kaal. Suusatootjad märgivad suuskadele kaaluvahemikke erinevalt, kuid poodi minnes tuleks alati teada oma kaalu, et sulle parim võimalik variant leitaks. Kui teie suusad on liiga jäigad, siis kõval lumel on suusad ebastabiilsed ja pehmel rajal (lumel) on aeglased. Kui teie suusad on liiga pehme paindega, siis suusa keskosa puutub vastu maad ja pidurdab hoogu (takistab libisemist).
Kuidas valida õiget klassikasuuska?
Õige klassikasuusa leidmiseks on parim lähtuda varasemast kogemusest. Kui kogemust pole ja lähete esimest korda varustust ostma, siis võiks suusk inimese pikkusest olla 15 cm pikem, kui oled suusatamisega varem natukene kokku puutunud võib suusk olla kuni 25 cm sõitja pikkusest pikem.Kõige olulisem on ka siinkohal teada oma kaalu, et paika panna pidamisala. Pidamisala üldjuhul mõõdetakse poes suuska valides, kuid klient võiks teada, et suusa pidamisala ei tohiks minna üle kanna tahapoole ning pidamisala pikkus võiks 40-60cm vahel. Vastasel juhul siis, kas liiga pika pidamisala puhul "poob" suusa kinni, ehk pidamine takistab libisemist või liiga lühikese pidamisala puhul ei saa üldse suuska pidama.
Kindlasti julgeme soovitada ka skin suuska, sellisel juhul tuleb valikust leida õige paar, mis sobib sõitja kehakaalule. Skin suuskade puhul pidamise määrimise pärast ei pea pead vaevama ja igapäevaseks sõitmiseks on suurepärane valik.
Skin suusk on klassikasuusk, kus pidamisala all on karv, mis enamikes lumetingimustes käitub samamoodi, nagu määritud klassikasuusk. Kindlasti ei ole skin suusk kõige libedam ja võistlemiseks ei sobi, kuid treenimiseks super! Hinna ja mudeli osas võib lähtuda samast põhimõttest, mis uisusuusa puhulgi.
Klassikasaabast valides tuleb lähtuda samast põhimõttest ehk, mida nõudlikum klient on, seda jäigema tallaga võiks saabas olla. Klassikasaapal ei ole hüppeliigese toestust, sest saabas peab olema painduv.
Suusasaabast valima minnes võiks kliendil olla teada oma jalg sentimeeter mõõdus, kuna iga tootja EU suurus võib natukene erineda. Poodi minnes tasub alati küsida saapa materialide kohta. Kui palju on plastikdetaile, kui palju süsinikku ning kas pealiskate on veekindla membraaniga, enda mugavuse huvides. Kui suusasaabas on jalas, tuleb arvestada, et varbad ei tohi ninas vastas olla, samuti ei tohiks külje pealt liialt pigistada. Suusasaabas annab küll materjali poolest natukene laiusesse järgi, kuid suusatades laienevad ka jala veresooned ning jalg paisub.
Suusasaabaste hinnaklassid jäävad 180-750 euro vahemikku. Kui oled pühapäevasõitja, siis võid julgelt võtta saapa kuni 400€ ja selle raha eest on saabast piisavalt.
Suusakepi valikul tuleb lähtuda ka inimese füüsilisest võimekusest. Mida kallim ja kergem kepp on, seda jäigem ta ka on ning suusakeppi on raske nn "läbi vajutada". Harrastaja minimaalne suusakepi süsinikusisaldus võiks jääda 60% juurde. Nõudlikum suusataja alla 100% süsinikusisaldusega hakkama enam ei saa. Suusakeppide hinnad jäävad 60-400€ vahele. Korraliku süsinikkepi saab iseenesest juba ka 200€ eest. Kallima kepi puhul hakkavad rolli mängima pisidetailid - kepi aerodünaamilisus, kepi kulpide vahetamise lihtsus,, käepidemete mugavus jms.
Üldiselt on suusavarustus kallis ja peabki läbi mõtlema enda jaoks täpsed tingimused, milline varustus peab olema. Juhul kui sõidad ainult klassikat, siis pole mõtet kulutada vabatehnika varustuse peale.
Loodame, et antud soovitused aitavad teil leida endale sobiv varustus. Ega muud, kui rajale!
Skin suusk on klassikasuusk, kus pidamisala all on karv, mis enamikes lumetingimustes käitub samamoodi, nagu määritud klassikasuusk. Kindlasti ei ole skin suusk kõige libedam ja võistlemiseks ei sobi, kuid treenimiseks super! Hinna ja mudeli osas võib lähtuda samast põhimõttest, mis uisusuusa puhulgi.
Kuidas valida õiget suusaklambrit?
Murdmaasuusale läheb peale ka klamber. Klambrite tüüpe on erinevaid vastavalt tootjale, kuid klient võiks poodi minnes teada, et uisusuusale tuleb peale panna uisu klamber ning klassikasuusale klassika klamber. Vahe seisneb klambri kummi jäikuses. Samuti on vahe laste klambril ning täiskasvanute klambril. All toodud pildil on enamik suusaklambri tüüpe. See, milline suusaklamber sulle sobib sõltub juba suusasaapast.
Üleüldiselt on kõik suusasaapa mudelid liikunud NNN süsteemi peale, kus pole vajalik suusasideme jaoks suusa sisse auke puurida. Samas näiteks mitmed vanemad Salomoni saapa mudelid on SNS profiili peal, kuid ka Salomoni mudeli valikusse on järjest enam tekkinud NNN tüüpi saapaid. NNN süsteemi peale ongi ülemindud enamasti seetõttu, et neid on lihtne suuskadele paigaldada. Tänapäeval on ka lihtne suusaklamberid mõne nõksu kaudu liigutada, see aitab näiteks leida klassikasuusale paremat pidamist.
Üldiselt tulevad suuskadega juba sobivad sidemed kaasa, peab ainult teadma, milline suusasaabas sul on!
Üleüldiselt on kõik suusasaapa mudelid liikunud NNN süsteemi peale, kus pole vajalik suusasideme jaoks suusa sisse auke puurida. Samas näiteks mitmed vanemad Salomoni saapa mudelid on SNS profiili peal, kuid ka Salomoni mudeli valikusse on järjest enam tekkinud NNN tüüpi saapaid. NNN süsteemi peale ongi ülemindud enamasti seetõttu, et neid on lihtne suuskadele paigaldada. Tänapäeval on ka lihtne suusaklamberid mõne nõksu kaudu liigutada, see aitab näiteks leida klassikasuusale paremat pidamist.
Üldiselt tulevad suuskadega juba sobivad sidemed kaasa, peab ainult teadma, milline suusasaabas sul on!
Kuidas valida õiget suusasaabast?
Klassika-ja uisusaapad on eraldi saapatüübid. Uisusaapal peab olemas olema hüppeliigese toestus, et V-stiili sõites oleks olemas tugi, mis toestab ja hoiab jalga.
Üldine reegel on see, et mida kallim on saabas, seda jäigemaks ta muutub. Pühapäeva suusatajale me ei soovitaks täielikult süsinikust saabast (poeriiulil tavaliselt kõige kallim), sest saabas on jäik ja see ei pruugi olla mugavaim lahendus. Süsinikust talla ja toestusega saapa võib endale valida julgelt juba inimene, kes käib ka võistlemas.
Üldine reegel on see, et mida kallim on saabas, seda jäigemaks ta muutub. Pühapäeva suusatajale me ei soovitaks täielikult süsinikust saabast (poeriiulil tavaliselt kõige kallim), sest saabas on jäik ja see ei pruugi olla mugavaim lahendus. Süsinikust talla ja toestusega saapa võib endale valida julgelt juba inimene, kes käib ka võistlemas.
Klassikasaabast valides tuleb lähtuda samast põhimõttest ehk, mida nõudlikum klient on, seda jäigema tallaga võiks saabas olla. Klassikasaapal ei ole hüppeliigese toestust, sest saabas peab olema painduv.
Suusasaabast valima minnes võiks kliendil olla teada oma jalg sentimeeter mõõdus, kuna iga tootja EU suurus võib natukene erineda. Poodi minnes tasub alati küsida saapa materialide kohta. Kui palju on plastikdetaile, kui palju süsinikku ning kas pealiskate on veekindla membraaniga, enda mugavuse huvides. Kui suusasaabas on jalas, tuleb arvestada, et varbad ei tohi ninas vastas olla, samuti ei tohiks külje pealt liialt pigistada. Suusasaabas annab küll materjali poolest natukene laiusesse järgi, kuid suusatades laienevad ka jala veresooned ning jalg paisub.
Suusasaabaste hinnaklassid jäävad 180-750 euro vahemikku. Kui oled pühapäevasõitja, siis võid julgelt võtta saapa kuni 400€ ja selle raha eest on saabast piisavalt.
Kuidas valida õigeid suusakeppe?
Selleks, et suusatamine oleks võimalikult mugav, tuleb valida endale õige pikkusega suusakepid. Kuldreegel on see, et klassikakepi pikkus on inimese pikkus korrutatud 0,83’ga. Vabatehnika suusakepi pikkuse võib korrutada enda pikkus 0,9’ga.
Võib tekkida küsimus, et miks erineva pikkusega kepid? Juhul kui on soov ainult ühe paariga hakkama saada, siis oleks parim võtta klassika mõõdus suusakepp. Üldiselt on suusakepid erineva pikkusega, sest vabatehnikas on rohkem paaristõukelist liikumist ja keha asend on pigem püstine kogu sõidu vältel. Klassikas on vaja sõita vahelduvat stiili ja liiga pika kepiga on see lihtsalt ebamugav.
Võib tekkida küsimus, et miks erineva pikkusega kepid? Juhul kui on soov ainult ühe paariga hakkama saada, siis oleks parim võtta klassika mõõdus suusakepp. Üldiselt on suusakepid erineva pikkusega, sest vabatehnikas on rohkem paaristõukelist liikumist ja keha asend on pigem püstine kogu sõidu vältel. Klassikas on vaja sõita vahelduvat stiili ja liiga pika kepiga on see lihtsalt ebamugav.
Suusakepi valikul tuleb lähtuda ka inimese füüsilisest võimekusest. Mida kallim ja kergem kepp on, seda jäigem ta ka on ning suusakeppi on raske nn "läbi vajutada". Harrastaja minimaalne suusakepi süsinikusisaldus võiks jääda 60% juurde. Nõudlikum suusataja alla 100% süsinikusisaldusega hakkama enam ei saa. Suusakeppide hinnad jäävad 60-400€ vahele. Korraliku süsinikkepi saab iseenesest juba ka 200€ eest. Kallima kepi puhul hakkavad rolli mängima pisidetailid - kepi aerodünaamilisus, kepi kulpide vahetamise lihtsus,, käepidemete mugavus jms.
Üldiselt on suusavarustus kallis ja peabki läbi mõtlema enda jaoks täpsed tingimused, milline varustus peab olema. Juhul kui sõidad ainult klassikat, siis pole mõtet kulutada vabatehnika varustuse peale.
Loodame, et antud soovitused aitavad teil leida endale sobiv varustus. Ega muud, kui rajale!